põlved

Põlved on kaks põlveliigest, mis ühendavad reieluu ja sääreluu ning kannavad keharaskust liikumisel. Nad võimaldavad põlve painutamist ja sirutamist ning kerget pöörlemist, pakkudes samal ajal stabiliseerivat tuge. Põlved on ümbritsetud liigese kapsli ja sünoviaalkotiga ning liigeste ümber on mitmesugused sidemed ja lihased, mis tagavad stabiilsuse ja koordineerimise.

Anatoomia ja koostis. Põlveliiges koosnevad kolmest peamisest luust: reieluu (femur), sääreluu (tibia) ja põlvetald (patella). Liigese pinnad on kaetud liigesekõhrega ning liigeseõõnsus täidetakse sünoviaalse vedeliku abil. Sõltuvalt funktsioonist kuuluvad põlve konstruktsioonidesse kaks meniskit (medialne ja lateraalne), mis jagavad koormust ja lisavad stabiilsust. Suur osa põlve stabiilsusest tuleneb sidemetest: eesmine ja tagumine ristatiside ning sisemine ja välimine põlveside (külgsidemed).

Lihased ja funktsioon. Põlve liikumist juhib nelik- ja tagajalad ning neid abistavad kõõlused ja lihased, näiteks nelipealihas (quadriceps), mis tõstab põlve, ning reie tagakülje lihased, mis võimaldavad painutamist. Põlved taluvad suurt koormust ning on olulised nii päevamängudes kui ka sportlikes tegevustes.

Kõige levinumad probleemid. Põlved võivad haiget teha osteoartriidi, meniskivigastuste, ristatiside vigastuste, patellaarse valulikkuse või kõõluste põletike tõttu. Vigastused tekivad sageli sportimisel, äkiliste liigutuste või kukkumise tagajärjel.

Diagnoos ja ravi. Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel ja pildiuuringutel, näiteks röntgenil või MRI-l. Ravi hõlmab sageli füsioteraapiat, põletikuvastaseid ravimeid ning vajadusel kirurgiat (meniskivigastuste, ristatiside rekonstrueerimine või patellaarse probleemiga sekkumine). Ennetus hõlmab regulaarset tugevdavat ja painduvust arendavat treeningut ning kehakaalu kontrolli.

---