põletustunnet

Põletustunne ehk põletustunde on subjektiivne aisting, mis kirjeldab kipitust, teravat või kuuma tunnet ning võib paikneda nahal, limaskestadel või kehasiseselt. Tavaliselt on see püsivam või äkiline ning ulatub kergest ebamugavusest kuni märkimisväärse valuni. Põletustunne võib esineda erinevates kehaosades, näiteks nahal, suus, kurgus, suguelunditel või söögitorus.

Põhjused jagunevad kohalikeks ärritajateks ning süsteemseteks või närvivõrgu kahjustustest tulenevateks. Kohalikud põhjused hõlmavad kemikaale, kuuma või külma kokkupuudet, päikesepõletust või infektsioone. Närvivahendatud põletustunne tekib tavaliselt neuropaatia või neuralgia tõttu ning võib olla seotud haigustega nagu diabeetiline neuropaatia, postherpetiline neuralgia või alkohoolne neuropaatia. Seedetrakti haigused ja mõnede ravimite kõrvaltoimed võivad samuti põhjustada põletustunnet suus või kurgus.

Diagnostika põhineb anamneesil ja füüsilisel läbivaatusel. Vajadusel tehakse vereanalüüse (glükoos, B12, kilpnäärme näitajad) ning erinevaid närvi- või organipõhiseid uuringuid. Sõltuvalt kahtlusest võib osutuda vajalikuks eriarstide konsultatsioonid (neurolog, gastroenteroloog või dermatoloog).

Ravi keskendub kõigepealt põhjusele ja sümptomite leevendamisele. Vajadusel võib kasutada lokaalseid leevendusmeetmeid nahale (lidokaiiniplaastrid) või teisi kohalikke preparaate. Neuropaatiliste valude korral võivad aidata gabapentinoidid, tritsüklilised antidepressandid või SNRI-d; mõnel juhul võib kasutada kapsaisiini kreeme. Lisaks on oluline kontrollida põhihaigust (nt diabeedi glükeemia), vältida ärritajaid ning tagada piisav vedeliku tarbimine ja hea suu- ning üldhügieen.

Kui põletustunne püsib, süveneb või kaasnevad muud sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole. Ohtlike või kiiresti progresseeruvate sümptomite, nagu hingamisraskus või tugev lõikav valu, puhul vajatakse kiiret tähelepanu.