põletusprotsesse

Põlemisprotsessid (põlemis- või põletusprotsessid) on keemiliste reaktsioonide rida, mille käigus kütus reageerib oksüdandiga, tavaliselt hapnikuga õhust, vabastades soojust ning sageli valgust. Reaktsioonid toodavad peamiselt süsinikdioksiidi ja veeauru, kuid sõltuvalt kütusest ja põlemistingimustest võivad tekkida kõrvalproduktid nagu CO, NOx, SOx ja tahm. Põlemisprotsessid vajavad kolme elementi: kütust, oksüdanti ja süttimisenergia, ning nende koosmõju dirigeerib põlemise toimumist.

Põlemisprotsessid jagunevad mitmel viisil. Homogeenne põletus toimub gaasifaasis läbi kogu ruumi, heterogeenne põletus toimub piiridel kahe või enama faasi vahel. Põlemise kiirust saab kirjeldada kui deflagration (aeglasem, subsonic) või detonation (šokklainega, detoneeruv). Premixed põletus tähendab, et kütus ja oksüdant on enne põlemist hästi segunenud; diffusion põletus toimub põlemise ajal, kui segunemine tekib põlemiskohas. Temperatuur, rõhk ja segunemiskiirused mõjutavad põletuse efektiivsust ja heitmete koosmäära.

Kuiikkuvõrdset mõju avaldavad ka heitmed: CO, NOx, SOx ja osakesed. Põlemisprotsesse kontrollitakse kütuse–hapniku suhte, õhuvahe ja süütamisenergia abil, et suurendada efektiivsust ja vähendada kahjulikke heitmeid. Rakendused hõlmavad sise- ja välistööd; mootorid, katlad, gaasipõletid ning tööstuslikud põletusreaktorid. Ohutus ja keskkonnanõuded on olulised ning edendavad jätkusuutlikku energiakasutust.