põlemisreaktsioonid

Põlemisreaktsioonid, tuntud ka kui oksüdatsioonireaktsioonid, on keemilised protsessid, mille käigus aine reageerib oksüdeerijaga, tavaliselt hapnikuga, vabastades energiat soojuse ja valguse kujul. See on kiire oksüdatsiooniprotsess, mis toodab sageli leeki. Põlemine vajab kolme peamist komponenti: kütust (põlevat ainet), oksüdeerijat (tavaliselt hapnikku) ja süttimistemperatuuri (temperatuuri, mis on piisavalt kõrge, et reaktsioon algaks). Need kolm elementi moodustavad nn. põlemiskolmnurga. Kui üks neist kolmest elemendist eemaldatakse, lõpeb põlemine.

Põlemisreaktsioonide tulemuseks on uute ainete moodustumine, mida nimetatakse põlemisproduktideks. Levinud põlemisproduktide hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO2) ja vesi (H2O), eriti kui kütus sisaldab süsinikku ja vesinikku. Kui hapnikku on piisavalt, on põlemine täielik. Ebapiisava hapniku korral võib toimuda osaline põlemine, mille tulemuseks on süsinikmonooksiidi (CO) ja tahma moodustumine, mis on mõlemad kahjulikud.

Põlemisreaktsioonidel on mitmesuguseid rakendusi ja tagajärgi. Neid kasutatakse energia tootmiseks elektrijaamades, transpordis mootorites ja kütteallikana kodudes. Samas võivad kontrollimatud põlemisreaktsioonid põhjustada tulekahjusid, mis ohustavad elu ja vara. Samuti on põlemisproduktidel keskkonnamõju, sealhulgas kasvuhoonegaaside emissioonid ja õhusaaste.