põhimaterjali

Põhimaterjal on termin, mida kasutatakse toote, ehitise või tehnilise süsteemi peamise või alusmaterjali tähistamiseks. See materjal määrab lõpptoodangu omadused suures osas, sealhulgas tugevuse, kaalukaalu, vastupidavuse ning töötlusvõime, ning kujundab tootmisprotsessi ja võimalikke lisamaterjalide kasutusviise.

Põhimaterjali mõiste tuleneb sõnadest põhi ja materjal ning rõhutab, et tegemist on kõige olulisema komponendiga, mille ümber võivad paikneda täiendavad kihid või katted. Sõltuvalt valdkonnast võivad põhimaterjalid olla erinevad: ehituses näiteks puit, betoon või teras; tootmises või disainis – aluseks võivad olla erinevad polümeerid, metallid või komposiitmaterjalid, mida kasutatakse kogu süsteemi põhina kui alusena.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ehitust, tööstustaristut ning tootmiskonstruktsioone. Ehitusvaldkonnas on põhimaterjal sageli see, millest konstruktsioon peamiselt koosneb (nt puit, betoon või teras). Komposiitmaterjalides võib põhimaterjal tähendada nii alusmaterjali kui ka kiudude või sideaine rolli, sõltuvalt kontekstist ja tootmistehnikast.

Materjali valikul tuleb arvestada omadusi nagu tugevus, tihedus, keemiline ja termiline vastupidavus, töötlusvõime, kättesaadavus ja hind. Elutsükli vaates hinnatakse ka jätkusuutlikkust, tootmiskäitumist ning võimalusi ringlussevõtuks ja ümbertöötluseks.

Seotud mõisted hõlmavad alusmaterjali kontseptsioone ning materjalide koostist ja funktsiooni süsteemides. Põhimaterjalide mõistmine on oluline nii disaini kavandamisel kui ka tootmises ja hoolduses.