töötlusvõime

Töötlusvõime on arvuti või muu süsteemi võime töödelda andmeid kindla kiirusega. See hõlmab nii riistvara kui tarkvara koostööd ja sõltub mitmest tegurist: protsessori taktsagedusest ja arhitektuurist, mitmetuumalõlitusest (tuumade arv, SIMD-võimalused), mäluhaldusest ja andmevahetusest, salvestus- ja I/O-liidestest ning tarkvara efektiivsusest.

Mõõtmiseks kasutatakse nii teoreetilisi kui ka praktilisi näitajaid. Teoreetiline töötlusvõime kirjeldab maksimaalset operatsioonide arvu sekundis (nt FLOPS). Reaalses kasutuses hinnatakse jõudlust erinevate koormuste all ning tähelepanu pööratakse mälude ja vahemälu kiirusele, andmeside ja I/O jõudlusele.

Töötlusvõimet mõjutavad arhitektuurilised valikud: kas protsessor on optimeeritud järjestikuseks tööl, kas süsteem toetab paralleelsust (mitu tuuma, koormuste jaotamise võime), ning kui hästi tarkvara suudab ära kasutada vektoroperatsioone või graafikaprotsessorite (GPU) võimsust ning mitut paralleelset tööd. Olulised on ka energiatarbimise ja soojusvoo piirid, mis võivad piirata maksimaalset võtmevõimsust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad servereid ja andmekeskuseid, mobiil- ja ühendatud seadmeid, robootikat ning suurandmete analüüsi. Töötlusvõime on tähtis näitaja, kuid see peab jääma kooskõlla tarkvara ja andmete liikumise ning süsteemi ühtse optimeerimisega.