efektiivsusest

Efektiivsusest viitab efektiivsuse kvaliteedile või olemusele. Efektiivsus käsitleb, kui tõhusalt muudetakse ressursse (aega, inimpingutusi, materjale, energiat) soovitud tulemusteks. See tähendab, et protsess, toode või teenus saavutab kavandatud tulemuse võimalikult väheste kuludega või minimaalsete jäätmete ning kulutustega. Efektiivsust hinnatakse sageli suhte kaudu väljundite ja sisendite vahel: väljund jaotus sisendiga.

Efektiivsust eristatakse mõneti mõistega tõhusus. Eestis tehakse vahet: efektiivsus keskendub ressurside kasutamise ja tulemuste suhetele ning uute väärtuste loomisele, samas kui tõhusus viitab sageli tulemuste saavutamisele üldise eesmärgi kontekstis. Seetõttu võib protsess olla tõhus, kuid mitte väga efektiivne, kui tulemus ei vasta algsele eesmärgile; vastupidi võib olla efektiivne, kuid ressursimahukas.

Mõõtmine hõlmab näitajaid nagu toodetud ühikute arv tunni või päeva kohta, energia või kulude kasutus ühe toodetud ühiku kohta, tootmisvõimekuse või läbitavuse kiirus, ning liinide või süsteemide jõudlus. IT-valdkonnas kajastub efektiivsus ressursikasutuses, näiteks mälu ja CPU-iga töökindluses ning ajas.

Efektiivsust parandatakse meetoditega nagu protsesside optimeerimine, standardiseerimine, automatiseerimine, järelvalve ja andmepõhine otsuste tegemine, ning parimate tavade võrdlustestid (benchmarking). Oluline on tasakaalustada efektiivsus teiste eesmärkidega, nagu kvaliteet, paindlikkus ja ohutus.