puuvilju

Puuvilju on Eesti keeles mitmuse vorm ning puuvili on selle almoh. Sõna puuvilju kasutatakse, kui räägitakse puuviljadest üldiselt või soovitakse viidata mittetäpselt määratletud kogusele.

Puuvili on taime viljakeha, mis areneb pärast viljastumist ja tavaliselt sisaldab üht või mitut seemet. Puuviljad kaitsevad seemneid ja aitavad neid laiali kanduda; nende maitse, suurus ja koostis on väga erinevad. Üldiselt võivad puuviljad olla mahlased või kõvemad ning neil on erinev tekstuur ja aroom.

Tüübid ja näited: mahlaseid puuvilju on näiteks õunad, pirnid, apelsinid, banaanid, viinamarjad ja maasikad. Kõvema struktuuriga või luuviljadena klassifitseeritakse sageli kirsid, ploomid ning mõnikord viigimarjad. Puuviljade klassifikatsioon sõltub nii nende morfoloogiast kui ka lõpptulust.

Toitumus ja tervis: puuviljad on oluline vitamiinide ja kiudainete allikas ning annavad vedelikku. Enamikus puuviljades on looduslikke suhkleid ning need võivad olla osa tasakaalustatud toidust. Toor- ja töödeldud vormid – mahlad, kuivatatud viljad ja konservid – pakuvad erinevaid säilitusvõimalusi ja kasutusviise.

Kasvatus ja majandus: puuviljade kasvatamine toimub peamiselt parasvöötmes ja troopilises kliimas ning hõlmab nii viljelus- kui ka istandikke. Rahvusvaheline kaubandus puuviljadega on suur, toorainena ning töötlemise ja tarbimise vormis sõltuvad tüübid maailma riikidest ja kliimast.

Keeleline märkus: Estonianis kasutatakse sõna puuvilju sageli partitiivina, mis näitab mittetäielikku kogust, näiteks Ma söön puuvilju.