Puuviljad

Puuviljad on taimede viljad, mis on inimese toidulauale olulised ja tavaliselt söömiseks kohandatud küpses vormis. Need arenevad õitest pärast viljastumist ning sisaldavad sageli seemneid. Puuviljad on nii maitse- kui toiteväärtuse poolest hinnatud ning neid süüakse värskelt või töödeldakse.

Botaaniliselt arenevad puuviljad munasarja küpsuse tulemusena ning moodustavad tähtsa osa taime paljunemisest. Puuvilju jagatakse sageli suurte rühmadena: kiviviljad ehk drupes (nt kirss, virsik, ploom), marjad (nt mustikas, viinamarjad, maasikas), pome (nt õun, pirn) ning tsitrusviljad (nt apelsin, sidrun, laim). Eri kultuuride vahel võib liigitus varieeruda, kuid need kategooriad annavad valiku ja kasutuse mõistmiseks üldpildi.

Toitumise ja kultuuri mõttes on puuviljad peamiselt vee- ja süsivesikusisaldusega ning hea allikas vitamiinidele, eriti C-vitamiinile, kiudainetele ja mineraalidele. Enamik puuvilju on madal rasvasisaldusega ning energiaside sõltub liigist ja küpsusest. Puuvilju tarbitakse värskelt, mahladena, küpsetistes, moosides ning neid kasutatakse ka köögiviljade ja liha kõrvale erinevates roogades.

Kasvatus ja varjundid: enamik puuvilju kasvab puudes või põõsastel ning osa ronitaimedel. Õiget valmimisaega mõjutavad kliima, mullastik ja hooldus. Taimekülv, tolmeldamine mesilaste ja teiste putukate kaudu tagab vilja, mis on valmis söömiseks.

Säilitamine ja töötlemine: värske puuvilja säilitamiseks sobivad jahedad, kuivad tingimused või külmkap. Enne söömist on tavaliselt soovitatav pesemine; paljud puuviljad säilivad paremini fermentatsioonivabadena ning mõnede puhul võib vajalik olla lühem või pikem küpsusperiood enne tarbimist.

---