pulsioksümeetria

Pulsioksümeetria on mitteinvasiivne meditsiiniline meetod, mida kasutatakse vere hapnikusisalduse ja pulsi määramiseks. See seade, mida nimetatakse pulssoksümeetriks, mõõdab vere hapnikuküllastust (SpO2) ja pulsisagedust. Pulssoksümeeter asetatakse tavaliselt sõrmele, kõrvanibusse või varbale.

Seade töötab, saates läbi koe kaks valgusallikat, millest üks on punane LED ja teine infrapuna LED. Hemoglobiin, mis kannab verd, neelab valgust erinevalt, sõltuvalt sellest, kas see on hapnikuga seotud (oksihemoglobiin) või mitte (dehühemoglobiin). Pulssoksümeeter mõõdab valguse kogust, mis läbib kude ja ei ole hemoglobiini poolt neeldunud.

Oksihemoglobiin neelab rohkem infrapunavalgust ja laseb rohkem punast valgust läbi. Dehühemoglobiin neelab rohkem punast valgust ja laseb rohkem infrapunavalgust läbi. Seadme mikroprotsessor analüüsib neid erinevusi ja arvutab vere hapnikusisalduse protsendi (SpO2). Lisaks tuvastab pulssoksümeeter pulsi, mõõtes iga löögi ajal verevoolu muutusi.

Pulsioksümeetriat kasutatakse laialdaselt haiglates, kiirabides ja kodus patsientide hingamisfunktsiooni jälgimiseks. Seda kasutatakse seisundite nagu kopsuhaigused, südamehaigused, uneapnoe ja operatsioonijärgse taastumise jälgimiseks. Samuti on see kasulik patsientidel, kes saavad hapnikuravi.

Kuigi pulsioksümeetria on üldiselt täpne, võivad mõned tegurid selle täpsust mõjutada, sealhulgas külmad jäsemed, tugev valgus, liikumine ja küünelakk.