privatiseerimise

Privatiseerimise on protsess, mille käigus muudetakse riigi omandis olevad ettevõtted või varad erakapitalile kuuluvaks või vähendatakse riigi osalust majanduses. Eesmärk on parandada ettevõtete efektiivsust, kaasata kapitali, suurendada konkurentsi ning suurendada riigieelarvet. Privatiseerimine võib tähendada nii täielikku müüki kui ka osaluse erastamist või riigi kontrolli vähendamist, sh läbi börsile mineku või juhtkonna/­töötajate osaluse.

Meetodid hõlmavad peamiselt: täielikku või osalist müüki erasektorile, sageli aktsiate avalikku või erainvestoritele suunatud oksjonit või börsiväliseid tehinguid; riigiettevõtete osa müüki või suurendatud eratehinguid; töötajate või juhtkonna omandluse programme; lepingulist erastamist ja outsourcingut; samuti public-private partnershipid ja konstitutsioonilised/koncesioonipõhised lepingud, mis annavad erasektorile teenuse osutamise õiguse.

Ajalooliselt sai privatiseerimine populaarseks 1980.–1990. aastatel nn uus avalik juhtimine ning majandusteooria liberaliseerimise raames. Eriti mõjuva mustrina lõid mitmed endised sotsialismirežiimid masstoodangu ja tervikustegevuse liberaliseerimise teed ning börsiexport muutus levinuks viisiks varade ümberjaotamiseks. Mõjude osas on hinnatud nii efektiivsuse paranemist ja investeeringute suurendamist kui ka probleeme töökohtade kaotuse, hindade ja tarbijate huvide suunal ning regulatiivsete sanktsioonide ning konkurentsi raamistikku vajalikkust.

Pool. Varade erastamisel on oluline reguleerimisraamistik, konkurentsipoliitika ja hüvitatud omavaheline jälgitavus, et vältida monopoli või korruptsiooni riski ning tagada teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.

---