positsioneerumist

Positsioneerumist on eestikeelne mõiste, mis viitab positsioneerimise ehk end teatud seisukoha, raami või teoreetilise suunitluse võtmise protsessile. See tähendab, et inimene või tekst paigutab end teatud viisil vastavasse distsipliini või uurimiskonteksti; positsioneerumine määrab, milliseid eeldusi, väärtusi ja prioriteete väite koostamisel arvestatakse.

Etümoloogia ja tähendus: positsioneerumine on tuletatud tegusõnast positsioneerima ning põhisõnadest positsioon ja positsioneerimine. Sõna kirjeldab tegevust, millega end asetatakse teatud raami või vaatepunkti. See võib hõlmata nii teoreetilise raami valikut kui ka subjektiivsete positsioonide ja prioriteetide tunnetamist.

Kasutus: positsioneerumist kasutatakse peamiselt akadeemilistes ja kriitilistes kontekstides, näiteks filosoofias, sotsioloogias, meedia- ja kirjandusteoorias, kognitiivses teaduses ja lingvistikas. See on analüütiline tööriist, mis aitab mõista, kuidas autori või uurija taust, väärtused ja teoreetiline raam mõjutavad väiteid, tõlgendusi ja valikuid.

Seotud mõisted: positsioon, positsioneerimine ja positsioonilisus (positionality) kirjeldavad sarnaselt erinevaid aspekte, kuidas subjektiivsus ja kontekst mõjutavad teadustöö või argumentatsiooni. Positsioneerumine võib olla informatiivne tööriist, kuid samaaegselt nõuda kriitilist läbivaatamist, et eristada subjektiivsust tõenduslikkusest.

Näide: uuringu autor võib oma positsioneerimisega selgitada, miks ta eelistab konkreetset teooriate raamistikku või metoodikat, ning kuidas see raami kasutamine tõenäoliselt mõjutab tõlgendusi ja järeldusi.