polümerisatsioonireaktsioonidele

Polümerisatsioonireaktsioonid on keemilised protsessid, milles väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühenduvad kovalentsete sidemete kaudu, et moodustada suuri makromolekule, mida nimetatakse polümeerideks. Need reaktsioonid on polümeeride, laia materjalide klassi, millel on arvukad rakendused, tootmise aluseks.

Polümerisatsioonireaktsioonid jagunevad laias laastus kahte tüüpi: liitumispolümerisatsioon ja kondensatsioonipolümerisatsioon. Liitumispolümerisatsioonis ühenduvad monomeerid ilma kõrvalproduktide tekketa, kusjuures polümeeri ahel kasvab igal lisandumisetapil. Vinüülmonomeerid, nagu etüleen ja propüleen, polümeriseeruvad tavaliselt liitumismehhanismiga, mille tulemuseks on polüetüleen ja polüpropüleen. Kondensatsioonipolümerisatsioonis moodustub polümeer monomeeride vahel, mis reageerivad, eraldades väikese molekuli, nagu vesi või metanool, kõrvalproduktina. Polüestrid ja polüamiidid sünteesitakse kondensatsioonipolümerisatsiooniga.

Polümerisatsioonireaktsioonide käigus tekkivad polümeerid võivad olla lineaarsed, hargnenud või ristseotud, sõltuvalt kasutatavate monomeeride tüübist ja reaktsiooni tingimustest. Polümeeri omadused, nagu selle tugevus, painduvus ja keemiline vastupidavus, sõltuvad selle struktuurist ja molekulmassist. Neid reaktsioone kasutatakse laialdaselt plastide, kiudude, kummi ja muude oluliste materjalide tootmisel, mis on tänapäeva ühiskonnas asendamatud.