polümeerelektrolüüdi

Polümeerelektrolüüt on tahke või geeljas materjal, mis sisaldab liikuvaid ioone, mis võimaldavad elektrijuhtivust. Need materjalid koosnevad polümeeri maatriksist, milles on lahustatud soolad. Polümeeri ahelad võimaldavad ioonide liikumist, sarnaselt vedelate elektrolüütide toimimisega, kuid ilma nende ebastabiilsuseta. Polümeerelektrolüüte kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas akudes, kütuseelementides ja sensorites.

Polümeerelektrolüütide üks peamisi eeliseid on nende paindlikkus ja mehaaniline stabiilsus võrreldes traditsiooniliste vedelate elektrolüütidega. See muudab need sobivaks õhukeste ja painduvate elektroonikaseadmete jaoks. Samuti on neil potentsiaal parandada seadmete ohutust, kuna need ei ole kergesti süttivad ega leki.

Polümeerelektrolüütide koostis võib varieeruda sõltuvalt soovitud omadustest. Tavaliselt kasutatakse polüetüleenoksiidi (PEO) või polümetüülmetakrülaati (PMMA) maatriksina. Sooladeks võivad olla liitiumsoolad, näiteks liitiumheksafluorofosfaat (LiPF6), või muud metallsoolad. Ioone liikumapanev võime sõltub polümeeri molekulmassist, temperatuurist ja lahustunud soola kontsentratsioonist.

Uuringud polümeerelektrolüütide vallas keskenduvad nende juhtivuse parandamisele, laiemale temperatuurivahemikule ja paremale ühilduvusele elektroodidega. Nende rakenduste laiendamine on oluline edasijõudnud energiasalvestussüsteemide ja painduva elektroonika arendamisel.