polümeerelektrolüütide

Polümeerelektrolüüdid on elektrolüüsivõimelised materjalid, mis koosnevad polümeerist, mille külgahelates või peaahelas on ioonseid rühmi. Need materjalid ühendavad polümeeride mehaanilised omadused, nagu painduvus ja töödeldavus, elektrolüütide ioonjuhtivusega. Polümeerelektrolüütide omadused sõltuvad suuresti polümeeri struktuurist, ioonsete rühmade tüübist ja kontsentratsioonist ning temperatuurist.

Peamisteks polümeerelektrolüütide tüüpideks on tahked polümeerelektrolüüdid ja geelpolümeerelektrolüüdid. Tahked polümeerelektrolüüdid pakuvad head mehaanilist stabiilsust ja lekkekindlust, kuid nende ioonjuhtivus on sageli madalam, eriti toatemperatuuril. Geelpolümeerelektrolüüdid, mis koosnevad polümeermaatriksist, mis on täidetud vedela elektrolüüdiga, seevastu võivad saavutada kõrge ioonjuhtivuse, kuid neil võib olla probleeme mehaanilise tugevuse ja lekkimisega.

Polümeerelektrolüütide potentsiaalsete rakenduste hulka kuulub mitmeid valdkondi. Nad on eriti olulised liitiumioonakude ja teiste elektrienergia salvestussüsteemide arendamisel, kus nad võivad asendada vedelat elektrolüüti, parandades ohutust ja energiatihedust. Lisaks kasutatakse neid kütuseelementides, sensorites, elektroonilistes seadmetes ja membraanitehnoloogias. Polümeerelektrolüütide uurimine jätkub, et parandada nende juhtivust, stabiilsust ja jõudlust erinevates rakendustes.