planktoniaktiivsus

Planktoniaktiivsus viitab planktonkonna ökoloogilisele tegevusele veekeskkondades. See hõlmab fitoplanktoni kasvu ja fotosünteesi, zooplankton’i toitumist ja liikumist ning kogukonna dünaamikat. Aktiivsus sõltub valgusest, toitainetest, temperatuurist ja veekihi segunemisest ning selle muutused peegeldavad toiduahela toimimist ning süsiniku tsüklit.

Plankton jaguneb peamiselt fitoplanktoniks ja zooplanktoniks. Fitoplankton on mikroskoopiline taimsest päritolu plankton, mis toodab orgaanilist ainet fotosünteesi teel. Zooplankton koosneb loomsetest planktoniliikidest, keda peamiselt tarbib fitoplankton ning teised väiksed organismid. Nad võivad teostada dielset vertikaalset migreerumist: öösel pinnale toitu otsima ja päevaseks sügavamates kihtidesse.

Mõõtmise ja jälgimise peamised viisid hõlmavad klorofülli kontsentratsiooni mõõtmist ja primaarproduktsiooni hindamist (nt 14C-uuringud), planktoni biomassi ning elutegevuse kiiruste hindamist. Meetoditeks on vees tehtud proovid, võrkudega püüdmine, fluoromeetria ning akustilised ja satelliitpõhised seiremeetodid.

Oluline roll planktoniaktiivsus mängib toiduvõrgu toimimises, ühendades valgusenergia ja toitainete kättesaadavuse ning mõjutades süsiniku jaotumist ning ökosüsteemide stabiilsust. Kliimamuutused, nagu temperatuuride tõus ja veekihi stratifikatsiooni muutused, võivad muuta planktoniaktiivsuse mustreid ning mõjutada kevadisi bloom’ide tsüklit ja kogukonna struktuuri piirkonniti.