planeerimissüsteemis

Planeerimissüsteem on ruumilise arengu ja maastiku kasutamise korraldust käsitlev raamistik, mis koosneb õigusaktidest, institutsioonidest ja menetlustest. Selle eesmärk on tagada koordineeritud, jätkusuutlik ja läbipaistev ruumiline areng, mis arvestab elanike vajadusi, majandustegevust ning looduskeskkonna kaitset.

Planeerimissüsteem jaguneb tavaliselt eri tasemetele: riiklik või regionaalne tase ning kohaliku omavalitsuse tase. Olulised dokumenditüübid on üldplaneering (pikemaajalise ruumilise arengu suunad) ja detailplaneering (konkreetsete krundide kasutus- ja ehitusõigused). Riiklikud ja piirkondlikud planeeringud annavad raamistiku kohalikele otsustele.

Planeerimisprotsess hõlmab algatamist, elanike kaasamist, eelnõu koostamist ja avalikku arutelu, mõju hindamist (sh keskkonnamõju hindamine vajaduse korral), planeeringute vastuvõtmist ja jõustamist ning jälgimist. Planeeringu koostamisel tuleb tagada kooskõla teiste arendustegevustega ning arvestada infrastruktuuri, transpordi ja keskkonna kriteeriumitega.

Avalik kaasatus on planeerimissüsteemi oluline osa. Kodanikud ja huvirühmad on õigusega saada teavet, esitada ettepanekuid ja vaideid otsustes. Planeeringute läbipaistvus ja kättesaadavus parandavad usaldust ning planeeringute kvaliteeti.

Rakendamisel jälgitakse kehtestatud planeeringu põhimõtete järgimist ning kogutakse andmeid, et hinnata toimimist. GIS-i ja muud georuumivahendid ning järelevalve tagavad, et planeeringud on ajakohased ning neid vajadusel korrigeeritakse.