ehitusõigused

Ehitusõigused ehk ehitusõiguslikud õigused on kinnisasjale antav õigus ehitada vastavalt kehtivatele planeerimis- ja ehitusnõuetele. Need määravad, mida kinnistul võib ehitada, kui suur võib hoone olla (maht ja kõrgus), milline võib olla hoone asukoht krundil ning millist kasutusliiki võib kavandada (elamu, äri jne). Ehitusõigused ei ole omandiõigus; need kirjeldavad piiranguid ja võimalusi, mis võimaldavad projekti realiseerida planeeringuliste dokumentide alusel.

Õiguslik alus on planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Ehitusõigused tekivad planeeringute kaudu, näiteks üldplaneeringu ja detailplaneeringu raames, ning kehtestatakse kinnisasja kohta nende dokumentide põhjal. Projekti realiseerimiseks on tavapärane vaja taotleda ehitusluba ning järgida ehitusseadustiku nõudeid ja kooskõlasolevaid piiranguid.

Ehitusõigused hõlmavad lubatud hoone mahtu, kõrgust, ehitusaluse pindala suurust, krundi piiridega seotud piiranguid ja kasutusliiki. Enamasti on ehitusõigused kinnistu suhtes; need võivad kinnistuga kaasas käia või olla piiratud koormatiste, piirangute või kohustustega. Planeeringu muudatused võivad ehitusõigusi muuta.

Praktikas tähendab see, et enne ehitust tuleb kontrollida kehtivaid ehitusõigusi ja taotleda ehitusluba; muutmiseks või suurendamiseks võivad olla vajalikud detailplaneeringu või uue planeeringu menetlused. Ehitusõigused võivad olla seotud kinnistu registriandmetega ning nende muutused mõjutada projekti ajakava ja kulusid.

Seosed: planeerimisseadus, ehitusseadustik, üldplaneering, detailplaneering, ehitusluba, kinnistusraamat.