pigmentatsioonihäireid

Pigmentatsioonihäired on nahaseisundid, mida iseloomustavad muutused naha värvuse reguleerimises. Need võivad ilmneda kas naha liigse või ebapiisava melaniini tootmisena, mis on pigment, mis annab nahale selle värvuse. Pigmentatsioonihäired võivad mõjutada nii üksikuid nahapiirkondi kui ka laiemat kehapinda.

Üks levinumaid pigmentatsioonihäireid on hüperpigmentatsioon, kus nahal tekivad tumedamad laigud või piirkonnad. See võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sealhulgas päikesekiirgusest, põletikust pärast aknet või vigastusi, hormonaalsetest muutustest (näiteks raseduse ajal tekkiv melasma) või teatud ravimite kasutamisest. Tumedamad alad tekivad siis, kui nahk toodab liiga palju melaniini vastuseks ärritusele või muule stiimulile.

Vastupidi, hüpopigmentatsioon on seisund, kus nahal tekivad heledamad või valged laigud, kuna melaniini tootmine on vähenenud või puudub. Vitiligo on tuntud hüpopigmentatsiooni vorm, mille puhul immuunsüsteem ründab melaniini tootvaid rakke ehk melanotsüüte. Teised hüpopigmentatsiooni põhjused võivad olla põletikulised nahahaigused, seeninfektsioonid või geneetilised seisundid nagu albinism.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt naha visuaalset uurimist ja vajadusel täiendavaid teste, nagu biopsia. Ravi sõltub põhjusest ja võib hõlmata paikseid kreeme, laserteraapiat, koorimist või päikesekaitset, et vältida edasist tumenemist või heledust. Mõned pigmentatsioonihäired on kosmeetilised, samas kui teised võivad vajada meditsiinilist sekkumist.