pigmentatsioonihäired

Pigmentatsioonihäired on naha seisundid, mis mõjutavad melaniini tootmist või jaotumist, mis on nahale värvi andev pigment. Need häired võivad põhjustada nahal tumedamaid või heledamaid laike, mõjutades ükskõik millist kehaosa.

Üks levinumaid pigmentatsioonihäireid on hüperpigmentatsioon, kus nahale tekivad tumedamad alad. Selle põhjused võivad olla erinevad, sealhulgas päikesekiirgus, põletik (näiteks akne või ekseem), hormonaalsed muutused (nt raseduse ajal tekivad melasma laigud) või teatud ravimid. Ka vananemislaigud (lentigo) on hüperpigmentatsiooni vorm.

Hüpopigmentatsioon on vastupidine seisund, kus nahal tekivad heledad või valged laigud, kuna melaniini tootmine on vähenenud või puudub täielikult. Vitiligo on tuntud näide hüperpigmentatsioonist, kus immuunsüsteem ründab melaniini tootvaid rakke. Samuti võib hüperpigmentatsioon tekkida pärast nahavigastusi või põletusi.

Albiinism on geneetiline seisund, mille puhul inimestel on kogu kehas ebapiisav melaniini tootmine, mis põhjustab väga heledat nahka, juukseid ja silmi ning suurendab tundlikkust päikesevalguse suhtes.

Diagnoosimisel võtab arst tavaliselt arvesse kahjustuste välimust, anamneesi ja mõnel juhul võib olla vajalik ka nahabiopsia. Ravi eesmärk on tavaliselt pleegitamise vähendamine, tumedamate laikude heledamaks muutmine või depigmenteerunud alade katmine. Kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas paikseid kreeme, keemilisi koorimisi, laserravi või valgusteraapiat. Mõned pigmentatsioonihäired võivad aja jooksul taanduda ilma ravita, samas kui teised võivad vajada pikaajalist hooldust. Päikesekaitse on oluline enamiku pigmentatsioonihäirete puhul, et vältida nende süvenemist.