pigmendiühendite

Pigmendiühendite mõiste viitab tahketele värvaineühenditele, mis annavad materjalidele värvi ning on tavaliselt lahustumatud või väga kehvasti lahustuvad. Need esinevad osakestena ning värv tekib nende hajutamisel sideaine sees, mitte lahustumisel. Erinevalt lahustuvatest värvidest, mis värvi annavad lahustudes, annavad pigmendid värvi osakeste kaudu läbi valguse neelamise ja peegeldumise.

Pigmendiühendite klassifikatsioon hõlmab peamiselt anorgaanilisi ja orgaanilisi pigmente. Anorgaanilised pigmendid hõlmavad ferrioksüüde, titanioksiidi (valge) ja ultramarine'i ning teisi mineraalseid värvipigmente. Orgaanilised pigmendid on sageli intensiivsete toonidega ja hõlmavad phthalocyanine (sinine/roheline), quinacridone (punane/roosa) ning azo- ja teisi klasse. Lisaks toodetakse efekt- ja pearlescent pigmente, mis annavad metallilise või peegelduva välimuse, ning süsinikujäätmeid (süsinikmust).

Omadused: Olulised omadused on värvusintensiivsus, katvus, valgus- ja ilmataluvus, dispersioonivõime ning osakeste suurus ja kuju. Need määravad sobivuse konkreetsele materjalile ja tootmisprotsessile.

Rakendused: Pigmendiühendeid kasutatakse peamiselt maalide ja lakide, plastide, tintide ja tekstiilide värvimisel. Mõningaid pigmende kasutatakse ka kosmeetikas ning toiduvärvides, sõltuvalt nende klassifikatsioonist ja regulatsioonidest.

Keskkond ja regulatsioonid: Mõned pigmentide liigid võivad sisaldada raskmetalle ning nende kasutus ja jäätmekäitlus on rangelt reguleeritud (nt REACH). Eelistatakse keskkonnasõbralikke ja ohutuid liike ning järgitakse asjakohaseid standardeid ja juhiseid.