parandusettepanustega

Parandusettepanustega (parandusettepanekud) on ametlikud ettepanekud muuta või täpsustada seaduse- või määrusprojekti teksti Riigikogus ja teistes Eesti alusakte menetleva organi töös. Neid esitatakse tavaliselt seaduseelnõu menetluse jooksul ning nende eesmärk on parandada sätete sõnastust, täpsustada reguleerimist või lisada ning vajadusel ka kustutada sätteid.

Parandusettepanekuid võivad esitada riigikogu liikmed, komisjonid või valitsus ning mõnikord läbi oma esindaja ka huvigruppide algatused. Iga ettepanek on tavaliselt kirjalik ja sisaldab muudetava teksti täpset sõnastust ning lühikest põhjendust selle olulise mõju või vajalikkuse kohta.

Sisu ja vorm sõltuvad eelnõust, kuid tavapäraselt võivad parandusettepanekud hõlmata keelelist täpsustust, teksti lisamist, asendamist või kustutamist ning võivad käsitleda ka tehnilisi või rahanduslikke mõjusid. Iga ettepanek peab olema selgelt seotud konkreetse lõiguga või punktiga eelnõu tekstis ning seda esitatakse koos seletuskirjaga.

Halduslikult arutatakse parandusettepanekuid esmalt vastava komisjoni istungitel ning seejärel plenarõiguslikult. Komisjoni või parlamenti voolab ettepanek läbi hääletuse, mille tulemusel aktuaalne teksti muudatus kas rahuldub või lükatakse tagasi. Kui ettepanek võetakse vastu, integreeritakse see muutunud tekstiga ning lõpuks hääletatakse kogu eelnõu koos tehtud muudatustega.

Parandusettepanekud on avalikud dokumentatsioonis: neid avalikustatakse Riigikogu ametlikus andmebaasis ja menetlustearhiivides ning koos põhjendustega on need kättesaadavad avalikkusele ja meediale. Neid kasutatakse seaduse läbivaatuse täpsustamiseks ja parema õigusliku teostuse saavutamiseks.