vajalikkuse

Vajalikkuse (gen. vajalikkuse) mõiste eestinduses kirjeldab kvalitatiivset või kvantitatiivset vajaduse taset: asi, omadus või tegevus on vajalik teatud eesmärgi saavutamiseks või süsteemi toimimiseks. See on abstraktne mõiste, mida kasutatakse nii igapäevases keelest kui ka formalhoos kontekstides, näiteks aruteludes ressursiotstarbe, planeerimise või poliitika kohta.

Sõna põhineb omadussõnal vajalik ning moodustab nimisõnalise kvaliteedi tähistava vormi koos lis suffixiga -kus; genitiv on vajalikkuse. Etymoloogiliselt peegeldab see seost vajaduse ja olulise vahel ning rõhutab midagi, mis on vajalik või lubab toimimist.

Kasutus ja tähenduslikud nüansid:

- igapäevases keeles viitab vajalikkus asjale, mis on oluline või vältimatu teatud olukorras; see võib kaasneda prioriteetide ning ressursi jaotuse korraldamisel.

- filosoofilises ja sotsiaalteaduslikus kontekstis kasutatakse mõistet vajaduse ja olulise vahelise piirjoonena ning eristatakse sageli vajadust (õiguslik või praktiline) ning luksust või valikuvõimalusi.

- terminina võib vajalikkust käsitleda ka kvaliteedina, mis hindab, kui oluline on mingi vahend või toiming kindla eesmärgi saavutamiseks ja funktsionaalse tööpildi tagamiseks.

Seosed ja vasted: lähedased mõisted hõlmavad vajadust, vältimatust ja funktsionaalset vajalikkust; eristuv on rõhk kvalitatiivsel kvaliteedil kui midagi, mis teeb toimimise võimalikuks või otstarbeks vajalikuks.

See artikli abrüür annab ülevaate mõiste üldisest sisu ja kasutusviisidest, rõhutades vajalikkuse rolli otsuste tegemisel ja tähenduses igapäevases ning teoreetilises kontekstis.