pakendimaterjalid

Pakendimaterjalid on materjalid, mida kasutatakse kaupade kaitsmiseks, säilitamiseks, transpordiks ja teabe edastamiseks kogu tarneahela jooksul. Need võivad olla ükskõik millised koostisosad, sageli mitmest kihist koosnevad, et tagada nii mehhaaniline kaitse kui ka barjäär toote kvaliteedile (nt niiskus, hapnik, valgus). Pakendid täidavad ka teavitamis- ja brändimise funktsioone ning aitavad toote identifitseerida ja eristada.

Põhilised pakendimaterjalid on papist ja paberist, plastikust, klaasist ning metallist. Papist ja paberist pakendid on kerge ja ümbritöödeldavad ning sageli kasutatavad toit- ja esmatarbekaupade puhul. Plastik pakub suure nii maksimaalse kaitse kui ka läbipaistvust ning on väga levinud eri vormide ja filtrite jaoks; plastikut kasutatakse sageli mitmekihiliste laminaatide puhul, mis ühendavad erinevaid omadusi. Klaas on söövitus- ja lõhkelaenõudele vastupidav ning sobib hästi toidu jaoks, kuid on raske ja raske ringlusse võtta. Metallist pakendid, näiteks alumiinium- või terasnõud, annavad tugeva barjääri ja taluvad kõrgeid temperatuure.

Kaitse- ja disainifaktorid hõlmavad barjääriha­jutatavate omaduste (niiskus, hapnik, valgus), mehaanilist vastupidavust, avamise turvalisust ning informatiivset märgistust ja brändimise võimalusi. Üldine eesmärk on pakkuda tootele sobivat kaitset, pikendada säilivusaega ja vähendada tootekahjustusi kogu jagamis- ja kasutusringi vältel.

Keskkonnamõju on suurem nõue: pakendimaterjalid võivad olla taaskasutatavad, komposteeritavad või energia taastatavad. Laminaadid ja kombineeritud materjalid võivad raskendada ringlussevõttu. Euroopa ja riiklikud regulatsioonid suunavad pakendite tootmist ja jäätmete käsitlemist suurenenud taaskasutuse ja vähendatud jäätmete suunas. Eestis ning mujal Euroopa Liidus on suur rõhk süsinikujalajälje vähendamisel ja vastutustundliku tootekäitlemise edendamisel.