põlevkütuste

Põlevkütused on fossiilsed energiaressursid, mis on moodustunud sajandite jooksul lagunenud taimede ja loomade jääkide tihendumisel. Nende peamised vormid on kivisüsi, nafta ja maagaas. Mõnedes käsitlustes lisatakse ka turvas ning põlevkivi kui energiaallikad, mida põletatakse või töödeldakse vedelate või gaasiliste kütuste saamiseks. Põlevkütused annavad suurt energiakogust ja on paljude majanduste jaoks olulised.

Moodustamine ja varud. Kivisüsi ja nafta tekivad pikaajaliste geoloogiliste protsesside tulemusena lagunenud taimede ja mikroorganismide jääkide tihkumisel ning süsiniku konsentratsiooni suurenemisel. Maagaas on samal päritolul vedel gaaside vorm, turvas ja põlevkivi esindavad teistsuguseid settekivimeid, mis võivad anda kütuseid nende töödeldes või põletades. Varud ja nende teostatav kättesaadavus sõltuvad geoloogilisest struktuurist, tehnoloogiast ja majanduslikust tasuvusest, ning jaotus maailmas on väga heterogeenne.

Maailm ja Eesti kontekst. Globaalne energiaturg sõltub põlevkütustest ning need on olnud võtmeenergiakanaliteks tööstusrevolutsioonil. Samas kasvavad survekatsed vähendada CO2 emissioone ja edendada puhtamaid energiaallikaid. Eestis on põlevkivi ajalooliselt mänginud keskset rolli riigi energeetikas, pakkudes elektrit ja soojusenergia, kuid selle kasutust püütakse järjest enam asendada taastuvenergia ja energiasäästlike lahendustega.

Keskkond ja tulevik. Põlevkütuste põletamine põhjustab kasvuhoonegaaside heitmeid, õhusaastet ja märkimisväärset vee ning maaressursside kasutust. Ühiskondlikud ning rahvusvahelised jõupingutused keskenduvad kliimakaitsele, taastuvenergia võimule ja tehnoloogiate arendamisele, sealhulgas süsiniku kogumise ja säilitamise (CCS) võimalustele. Põlevkütuste roll maailmas muutub vastavalt hindadele, tehnoloogilisele arengule ja kliimapoliitikale.