maaressursside

Maaressursside mõiste viitab piirkonna maade ja nende kasutusvõimaluste kogumile, mis tagavad ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed teenused. See hõlmab looduslikke maastikke ning kasutatavaid alasid, nagu põllumajandusmaa, metsamaa, karjamaad, linnapinnad ning märgalad ja taastatavad maastikud.

Maaressursside peamised komponendid on mullad ja nende omadused (viljakus, tekstuur), veeringlus ja hüdroloogia, taimestik ja bioloogiline mitmekesisus, topograafia ning kliima. Lisaks mängivad rolli maa kasutusviisid ja nende jätkusuutlikkus.

Need ressursid on aluseks toidutootmise, veevarustuse, kliimakaitse, elukvaliteedi ja kultuurilise väärtuse jaoks. Nad annavad ökosüsteemiteenuseid nagu maastiku stabiliseerimine, kliimamuutuste leevendamine ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmine.

Hindamine ja seire hõlmab mullauuringuid, maa sobivuse ja tootluse analüüsi ning GIS- ja kaugseire abil kogutud andmeid. Indikaatoriteks kasutatakse mulla viljakust, erosiooniohtu, degradatsiooni ja kasutusintensiivsust.

Haldus ja planeerimine keskendub säästlikule kasutusele, mulla kaitsele ning maastike taastamisele, koostööle erinevate sektorite vahel ja tõhusale õigusraamistikule. Peamised väljakutsed on erosioon, degradatsioon, soolsus, linnastumine ja kliimamuutuste mõju.