tööstusrevolutsioonil

Tööstusrevolutsioon oli periood suurte tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike muutuste ajaloos, mis algas Suurbritannias 18. sajandi lõpus ja levis seejärel üle maailma. Selle peamisteks tunnusjoonteks olid mehhaniseerimine, uute energiaallikate, nagu aurumootorite ja söe kasutuselevõtt, ning masstootmise areng.

Varasemad käsitöönduslikud tootmisviisid asendati suurte vabrikutega, kus tööjaotus ja masinad suurendasid tootlikkust drastiliselt. Tekstiilitööstus oli üks esimesi sektoreid, mis läbis põhjaliku muunduse tänu uuendustele nagu ketrusmasin ja kangasteljed. Aurumootori leiutamine ja selle laialdane kasutamine transpordis (aurulaevad, aururongid) ja tööstuses muutis liikuvust ja tootmist.

Tööstusrevolutsioon tõi kaasa märkimisväärseid sotsiaalseid muutusi. Linnad kasvasid kiiresti, kuna inimesed kolisid maapiirkondadest tööotsingul vabrikutesse. See tõi kaasa uusi ühiskondlikke klasse, nagu töölisklass ja tööstuslik kodanlus. Samal ajal tekkisid ka uued probleemid, nagu tööliste halvad töötingimused, laste tööjõu kasutamine ja linnade ülerahvastatus.

Majanduslikult suurenes tootmismaht tohutult, mis viis kaubanduse kasvu ja kapitalismi arenguni. Tööstusrevolutsioon pani aluse tänapäevasele industrialiseeritud maailmale ja selle mõju on tunda tänapäevani.