päriluse

Pärilus on bioloogia valdkond, mis uurib, kuidas tunnused, haigused ja muu geneetiline teave edastuvad vanematelt järglastele. Pärilikkust määravad geenid, DNA järjestus ja kromosoomide kandumine, ning see hõlmab nii info säilimist kui ka selle avaldumise mustreid erinevates rakkudes ja elutsüklites.

Igal inimesel on iga geeni kohta kaks alleeli, millest üks võib olla domineeriv ja teine retsessiivne. Mendeli seadused kirjeldavad lihtsa pärilikkuse põhiprintsiipe: genotüüp ja fenotüüp sõltuvad alleelide koosmõjust, ning pärilikkus võib toimuda autosoomse või sugulise (X- või Y-kromosoomiga) rada kaudu. Meioos ja rekombinatsioon loovad iga järglase unikaalse geneetilise variatsiooni.

Pärilikkus ei seisne ainult ühe geeni mõju; paljud tunnused on polügeensed, mida määrab mitu geeni ja keskkond. Mutatsioonid ja genoomilise variatsiooni tekkimine ning epigenetilised mehhanismid võivad muuta geenide avaldumist ilma DNA järjestuses muutusteta.

Tänapäevane pärilikkuse teadus hõlmab genoomikat, DNA järjestamist, suurandmete uuringuid kuten GWAS, ning tehnoloogiaid geenide muutmiseks, näiteks CRISPR. Pärilikkuse uurimine annab teavet haiguste riskide hindamisel, meditsiinilisel nõustamisel ja põlvkondadevahelises geneetilises teaduses, kuid nõuab tähelepanu eetilistele ja sotsiaalsetele küsimustele.