Pärilikkust

Pärilikkus on bioloogiline mõiste, mille kaudu vanemate omadused kanduvad edasi järglastele. Pärilik teave on peamiselt DNA-l, mis asub kromosoomidel. Geenid on DNA lõigud, mis kodeerivad omadusi või rakulisi protsesse; alleelid esindavad sama geeni erinevaid variante. Järglased pärivad ühe kromosoomi koopiat vanemalt, mis tekib meioosi käigus; viljastumise tulemusena ühenduvad kaks haploidset komplekti ja tekib diploidses genoomis uus genotüüp.

Mendel kirjeldas lihtsat pärilikkust: mõne geeni puhul võib domineeriv alleel ilmuda fenotüübis tavaliselt, recessiivne alleel aga ainult siis, kui domineerivat alleeli ei ole. Selline muster aitab mõista, miks omadused võivad esineda erinevates põlvkondades.

Pärilikkust selgitavad lisaks ühe geeni mehhanismile ka polügeeniline pärilikkus: paljude geenide koosmõju määrab omadused, mis sageli varieeruvad pidevalt. Keskkond võib mõjutada geenide avaldumist ja kogu organismi arengut. Epigenetika uurib selliseid väljendusmuutusi, mis võivad toimuda ilma DNA järjestuse muutmiseta, näiteks DNA metüleerimise või histoonide modifitseerimise kaudu.

Pärilikkus on oluline bioloogias ja meditsiinis: see selgitab haiguste geneetilist tausta, populatsioonide muutusi ja evolutsioonilisi protsesse ning moodustab aluse geneetilisele nõustamisele, diagnoosile ja põllumajanduslike sortide aretusele.