kromosoomidel

Kromosoomidel on oluline roll geneetilise teabe säilitamisel ja pärandumisel. Need on DNA-molekulid, mis on tihedalt seotud histoonidega ning paiknevad raku tuumas. Inimesel somaatilistes rakkudes on tavaliselt 46 kromosoomi ehk 23 paari: 22 autosoomi ja üks suguchromosoompaar. Suguchromosoomide koosseis määrab isendi soo XX- või XY-kombinatsiooni.

Struktuuriliselt koosnevad kromosoomid centromeerist, telomeeridest ning pikkust DNA-st, millega on seotud geenid ja regulaatorpiirkonnad. Kromosoomid võivad jagunemisel omandada väga kompaktse oleku, kuid nende põhieesmärk on pakkuda geneetilise teabe järjepidevat edasikandmist ning toimida pärilikkuse üksuse Närides ja sünnitusel.

Funktsioonide poolest kannavad kromosoomid geene ning kontrollivad rakkude arengut ja toimimist. Nad teevad koostööd DNA replikatsiooni ja rakkude jagunemisega, et pärilik teave ning tunnused tõhusalt edasi anda. Meioos ja mitoos on kaks peamist jagunemistsüklit: mitoosi käigus säilitatakse kromosoomide arv; meioosis jagatakse kromosoomide arv pooleks, moodustades gametid.

Kromosoomidel on suur meditsiiniline ja teaduslik tähtsus. Karyotüüpide analüüsid ja molekulaarne genoomika aitavad avastada kromosoomide arvulisi ja struktuurilisi anomaaliaid. Levinud haiguste näited on Downi sündroom (Trisomy 21), Turneri sündroom (monosoomia X) ja Klinefelteri sündroom (XXY). Kromosoomide uurimine on aluseks nii kliinilisele diagnostikale kui ka evolutsioonilistele ja geneetilistele uuringutele.