DNAmolekulid

DNA molekul (deoksüribonukleiinhape) on elusorganismide geneetilise teabe peamine kandja. See on pikk kaksikjuhline molekul, mille kaks polünahelilist ahelat on antiparalleelsed ja seotud vesiniksidemetega, moodustades kahekordse heeliksi.

Koostis ja struktuur: Nukleotiidid koosnevad deoksüriboosist, fosfaatrühmast ja ühest neljast baasist: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). Basiinide paare on komplementaarne: A-T ja C-G; need paared annavad molekulile stabiilsuse ja võimaldavad täpset kopeerimist. Ahelad on antiparalleelsed, mis tähendab, et ühe ahela 5'-otsast teise ahelasse kulgeb vastupidises suunas.

Funktsioon ja pärilikkus: DNA salvestab kogu geneetilise informatsiooni ja määrab rakus toimuvate protsesside ning tunnuste pärilikkuse. Enne rakkude jagunemist kopeeritakse DNA replikatsiooni teel. Seejärel juhib transkriptsioon RNA sünteesi, mis omakorda suunab valkude sünteesi translatsiooni teel. DNA järjestus määrab genoomi koostise ja toimimise.

Rakuline paiknemine ja pakendamine: Prokarüootides on DNA peamiselt tsütoplasmas ringikujuline molekul ning sageli kaasas plasmide. Eukarüootides asub DNA tuumas ning on seotud histoonidega, moodustades nucleosoomide kaudu kromosoomide tiheda pakendi. DNA pakendamine võimaldab ruumi efektiivset kasutamist ja kromosoomide eraldumist rakujagunemisel.

Ajalugu: DNA kaheksale heeliksstruktuuri avastasid 1953 James Watson ja Francis Crick, tuginedes Rosalind Franklini ja Maurice Wilkinsi andmetele. Avastus tõi selgelt esile DNA rolli geneetilise materjali ja pärilikkuse kandjana.