otsustusvõimes

Otsustusvõime on mõiste, mis kirjeldab inimese võimet teha teadlikke ja kaalutletud otsuseid ning neid otsuseid ratsionaalselt ellu viia. Sõnas on kaks osa: otsustada ja võime. Otsustusvõime hõlmab teabe mõistmist, tagajärgede hindamist, alternatiivide kaalumist ning otsuse väljendamist ja järgimist. Sõltuvalt kontekstist ning ajast võib otsustusvõime olla eri ulatuses ning olla ajutine või püsiv.

Otsustusvõime on sageli otsuste teema ja ei tähenda üldist isiku võimet kõigile eluvaldkondadele. See on sageli otsuse tüübist ja olukorrast sõltuv ning võib olla ajas muutuv. Kui isikul on piiratud või puudulik otsustusvõime, võib see puudutada näiteks meditsiinilist nõusolekut, finantsotsuseid või seaduslikke esindusküsimusi.

Koostisosad, mida tavaliselt otsustusvõimes hinnatakse, on arusaamine ehk teabe mõistmine, hindamine ehk tagajärgede ja alternatiivide kaalumine, põhjendamine ehk otsuse aluseks olevate kaalutluste esitlemine ning otsuse väljendamine. Hindamine tehakse sageli kvalifitseeritud tervishoiu- või psühholoogitöötajate poolt, kuid see on kontekstipõhine. Hindamisel vaadatakse, kas isik suudab mõista esitatud teavet, hindab tagajärgi, kaaluda valikuid ja selgelt väljendada oma otsust.

Seaduslikult ning eetiliselt eristatakse otsustusvõimet sõltuvalt olukorrast: autonoomia kaitse ja isiku kaitse haavatavate olukordade ees vajab hoolikat tasakaalustamist. Otsustusvõime võib olla otsuse- ja ajastusspetsiifiline ning vajadusel hinnata uuesti.