otsustusvõimele

Otsustusvõime (võime otsustada) on inimese võime mõista otsuse tegemisega seotud teavet, hinnata valikute tagajärgi ning väljendada või teha kindlat valikut. See ei ole sama kui üldine intelligentsus; see on kontekstispetsiifiline võime, mis võib varieeruda sõltuvalt otsusest ja ajast.

Otsustusvõime koosneb neljast peamisest komponendist: arusaamine ehk teabe mõistmine, hindamine ehk valikute tagajagude kaalumine, järelduste tegemine ning otsuse väljendamine ehk selge valiku kommunikeerimine. Neid komponente hinnates tuleb arvestada ka konteksti ja võimalikke tugiteenuseid.

Otsustusvõime on sageli konkreetse otsuse jaoks ajas ja olukorras muutuv. Haigused, ravimite kõrvaltoimed, stress või kognitiivsed piirangud võivad selle taset mõjutada. Toetav lähenemine võib hõlmata selgemat teabe esitamist, arutelusid erinevate variantide üle ning vajadusel kaasamis- või esindamisvorme.

Kliinilises ja juriidilises kontekstis on otsustusvõime tihti aluseks teadlikule nõusolekule ja isiku huvide kaitsmisele. Kui isikul puudub piisav otsustusvõime, võib vajaduse korral rakendada esindajat või kaitsemehhanisme. Otsustusvõime on tihti otsus-spetsiifiline ja sõltub konkreetsest olukorrast ning võimalikest tugiteenustest.

Seosest: autonoomia, teadlike nõusolek, kognitiivsed funktsioonid ning eetilised kaalutlused.