omadussõnavormi

Omadussõnavormi on termin, mis kirjeldab Eesti keeles omadussõnade vorme, mida kasutatakse nimisõna ees või koos sellega. Need vormid kajastavad lause nimisõna arvu ja käänet ning lisavad väljendusele selgituse ning iseloomuliku jaotuse. Omadussõnavormi hõlmab ka võrdlevat ja ülivõrdet, mida kasutatakse lausete võrdlemisel.

Deklatsioon ja paigutus. Omadussõnad deklentseeritakse vastavalt nimisõna käänetele ja arvule. Kuna Eesti keel ei ilmu soost, ei põhine omadussõnavorm sellel tunnusel, vaid nendega kokku sobiva nimekonna kääne. Seetõttu sama omadussõna võib vormuda erinevates käändetes erinevate lõpudega. Üldiselt tuleb arv ja kääne kokku viia, et omadussõna sobituks täpselt sellega, millise nimisõnaga lauses ta seotud on.

Võrdlev ja ülivõrv. Omadussõnavormides on kaks põhilist kõrgemat astet: võrdlev ja ülivõrd. Enamasti moodustatakse võrdlevad vormid lisades lõpu või kasutades üldist võrdlust tähistavat märksõna, ning ülivõrd moodustakse sama alusvormi järele täiendava lõpuga. Näiteks üldlevinud sõnaga ilus võib olla ilusam ja ilusaim. On ka eesti keeles erilise läbimurdena sõna hea, mille võrdlev ja ülivõrd on erandid: parem ja parim.

Lühike ja pikk vorm. Mõnel omadussõnal on lühike ja pikk vormid, mis kasutatakse erinevates sünteetilistes või predikatiivsetes konstruktsioonides. Lühivormide kasutus võib olla seotud lause konstruktsiooni ja rõhuasetusega, kuid põhiolemus jääb sama: vormid peegeldavad arvu, käänet ja astet.

Kasutus. Omadussõnavormi kasutatakse kokkuvõtlikult kirjeldades omadusi ning sobitudes nimisõnaga. Kõik vormid peegeldavad lause konteksti ning aitavad väljendada täpseid suhteid ja omadusi. Erinevaid vorme käsitletakse tavaliselt grammatika- ja sõnaraamatuosades.