alusvormi

Alusvormi on termin, mida kasutatakse keelelises grammatikas tähistamaks sõna põhitõlkelemendit ehk vormi, millest moodustuvad kõik teised inflektiivsed või tuletatud vormid. Alusvorm on see vorm, mida kasutavad sõnaraamatud ja grammatika, et esindada sõna lemmatina ehk ühtse, neutraalse põhivormina.

Erinevate sõnade klasside puhul võib alusvorm olla erinev. Nimisõnadel on alusvorm tavaliselt nominatiivsingular; tegusõnadel on alusvorm infinitiv; omadussõnadel alusvorm vastab pozitivile või baasvormile. Alusvormist moodustuvad ülejäänud vormid, sealhulgas nimisõnade kääned, tegusõnade konjugatsioon ja omadussõnade astmed.

Alusvormi mõistel on tähtis roll leksikograafias, morfoloogilises analüüsis ja keeleõppes. See võimaldab viidata sõnale stabiilselt sõltumata selle käänatud või tuletatud vormidest ning tehakse sageli lemmatiseerimise ja morfoloogilise märgistamise alusena. Keeleõpikutes ja keelearenduses kasutatakse alusvormi, et esitada sõnad ühtse, õppijale selge vormina.

Näideid alusvormidest: eestikeelses keeltes võib nimisõna alusvormiks olla sõna tuba (nimisõna põhitõlgevorm), verbi alusvormiks olla lugeda (infinitiiv; “lugeda” on vorm, millest arenevad kõik teised pöörded), omadussõna alusvormiks olla ilus (positiiv). Alusvormi mõiste aitab mõista, kuidas sõnad keeles süsteemselt käituvad ja kuidas neid töödelakse nii teatmeteostes kui keeleõppes.