olümpiamänge

Olümpiamängud on rahvusvaheline mitme spordiala suurvõistlus, mida korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK). Mängud toovad kokku sportlasi üle maailma ning toimuvad nelja aasta tagant. Alates 1994. aastast toimuvad suve- ja taliolümpiamängud vaheldumisi iga kahe aasta järel, kuid iga mängudepõhine tsükkel kestab neli aastat.

Ajalugu: Antiikmängud toimusid Olympia lähedal Kreekas ning kestsid sajandeid. Kaasaegne olümpia liikumine sai alguse 1894. aastal, kui Pierre de Coubertin kutsus kokku konverentsi; esimene kaasaegne mäng toimus 1896 Ateenas. Taliolümpiamängud lisati programmisse 1924. aastal, ja alates 1994. aastast vahelduvad suve- ja taliolümpiamängud iga kahe aasta järel.

Struktuur ja osalejad: Mängudel osalevad riikide rahvuslikud olümpiakomiteed. ROK määrab korraldava linna ja riigi ning programmi hulka kuuluvad enam kui 30 spordiala. Osalejate hulka kuuluvad nii mehed kui naised; naiste kaasatus on tänapäeval märkimisväärne ja spordialade mitmekesisus suurenenud.

Sümbolid ja protokoll: Avamis- ja lõpetamiseromooniad on olulised tseremooniad. Lipp koos viie põimunud rõngaga sümboliseerib kontinente; motoks on ladina keeles Citius, Altius, Fortius (“kiirem, kõrgem, tugevam”). Leek süttib Olympia pikas traditsioonis ja valvab mängude kestust.

Mõju ja väljakutsed: Mängud mõjutavad hostlinnade majandust, infrastruktuuri ja turismi ning kaasnevad suurte kulude ning eetiliste ja spordialaste küsimustega, sealhulgas dopingu ja korruptsiooni riskide ning võimalike boikotitega.