oksüdatsioonreduktioprotsesside

Oksüdatsioonreduktsiooniprotsessid ehk redoksreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, kus toimub elektronide ülekanne kahe või enama aine vahel. Üks aine oksüdeerub, kaotades elektrone, ja teine aine redutseerub, saades elektrone. Oksüdatsioon tähendab aine oksüdatsiooniaste tõusu, samas kui redutseerimine tähendab oksüdatsiooniaste langust.

Redoksreaktsioonid on laialt levinud nii looduses kui ka tööstuses. Näiteks hingamine on redoksreaktsioon, kus glükoos oksüdeerub ja hapnik redutseerub, vabastades energiat. Metallide korrosioon, nagu raua roostetamine, on samuti redoksreaktsioon. Elektrokeemias kasutatakse redoksreaktsioone elektrienergia tootmiseks akudes ja patareides ning elektrivoolu kasutamiseks keemiliste ainete tootmisel elektrolüüsi teel.

Redoksreaktsioonide tasakaalustamisel on oluline jälgida nii ainete massi kui ka elektrilaengu säilivust. Oksüdatsiooniaste määramine aitab mõista, millised ained oksüdeeruvad ja millised redutseeruvad. Levinud redutseerijad on näiteks metallid ja vesinik, samas kui oksüdeerijatena toimivad sageli hapnik ja halogeenid. Mõistmine redoksreaktsioonidest on fundamentaalne keemia ja paljude teiste teaduste jaoks.