näivvõimsus

Näivvõimsus, inglise keeles apparent power, on AC-elektroonika ja -võrgudesse seotud suurus, mis kirjeldab pingi ja voolu koosmõju süsteemis. See on pingi RMS-väärtuse ja voolu RMS-väärtuse korrutis: S = V_rms × I_rms. Näivvõimsus tähistatakse tavaliselt VA (volt-ampere) ja suuremad süsteemid kasutavad kilovolt-ampere ehk kVA.

Näivvõimsus erineb tegelikust võimsusest (P, mõõdetakse wattides) ja reaktiivvõimsusest (Q, mõõdetakse volt-ampere reactive, var). S kui kompleksvõimsus on P + jQ ning selle magnituud on |S| = sqrt(P^2 + Q^2). Faasivahe tõttu on P = S cos φ ja Q = S sin φ, kus φ on pingi ja voolu faasilaine vahe. Jagatakse seeläbi küll tegutset ja koguvõimsust, kuid näivvõimsus ei näita otseselt energiahulga, mida süsteem tegelikult tarbib.

Kolmefaasilises süsteemis on näivvõimsuse avaldumine sageli S_3φ = √3 × V_L-L × I_L (tasakaalustatud süsteemides), või alternatiivselt S = 3 × V_phase × I_phase. Ühikuks jääb VA; suurendades mõõtühikut, võib kasutada kVA-d.

Tähtsus: näivvõimsus on oluline suurus konteinendid ja juhtmed sobiva suuruse valimiseks, kuna see peegeldab süsteemi currenti ja pinge suurust. Tegelik võimsus, P, näitab tegelikke energiakulusid, ja Q näitab energialanget või retorti potentsiaali, olenevalt faasist. Näivvõimsuse mõistmine võimaldab hinnata võimendi, muundurite ja kandjate suuruseid ning tsentraalse elektrivõrgu koormust.