mõõtühikut

Mõõtühik on standardiseeritud suurus, millega kirjeldatakse mõõdetavat omadust ning mille abil mõõtmistulemus on võrreldav ja ülekantav erinevates olukordades. Mõõtühik määrab, millise väärtuse konkreetne mõõtmine võtab ning mis märgi ja nimetusega see esitatakse.

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on kõige levinum mõõtühikute süsteem. SI sätestab seitse alusmõõtühikut: meeter (m), kilogramm (kg), sekund (s), amper (A), kelvin (K), mool (mol) ja kandela (cd). Kõikide muude suuruste väärtused tuletatakse alusmõõtühikute või nende derivaatidest ning neid saab esitada prefiksitega, nagu kilo-, milli- ja mikro-. Näited derivaadist: newton (N, jõud), džoule (J, energia, töö), vatt (W, võimsus).

Mõõtühikutega seotud on mõõtmise täpsus ja korduvus. Mõõtmised märgitakse kindla nimetuse ja sümboliga ning vastav standard (nt SI) tagab tulemuste võrreldavuse ülemaailmselt. Mõõtühikute süsteemi kasutamine võimaldab erinevate suuruste mõõtmist ja nende tulemuste ülekandmist ilma segadust tekitavate nimede ja ühikute tõttu.

Ajalooliselt on mõõtühikud arenenud antiikajast tänapäevani; kaasaegne SI võeti kasutusele 20. sajandil ja on järjepidevalt arendamisel, et rahuldada teaduse, tööstuse ja inseneeria vajadusi. Mõõtühikud puudutavad peaaegu kõiki eluvaldkondi ning nende korrektne kasutamine tagab täpsuse, võrreldavuse ja suhtlusvabaduse rahvusvahelises kontekstis.