kompleksvõimsus

Kompleksvõimsus on elektrisüsteemide analüüsis kasutatav mõiste, mis kirjeldab energia ülekandmist või tarbimist vahelduvvooluringides. Seda väljendatakse kompleksarvuna, kus reaalosa tähistab aktiivvõimsust ja imaginaarosa reaktiivvõimsust.

Aktiivvõimsus, mida mõõdetakse vattides (W), on tegelik võimsus, mis teeb tööd või muundub soojuseks või valguseks. See on see osa energiast, mida seade reaalselt kasutab.

Reaktiivvõimsus, mida mõõdetakse volt-amper reaktiiv (var), on võimsus, mis on vajalik magnetväljade või elektriliste väljade loomiseks ja säilitamiseks. See ei tee otsest tööd, kuid on oluline paljude elektriseadmete, nagu mootorid ja trafod, nõuetekohaseks toimimiseks. Reaktiivvõimsus vaheldub pidevalt voolu ja pinge vahelise faasinihke tõttu.

Kompleksvõimsuse S summa on aktiivvõimsuse P ja reaktiivvõimsuse Q summa, kusjuures Q on korrutatud imaginaarühikuga j (või i). Valemiga S = P + jQ. Kompleksvõimsuse absoluutväärtus |S| on näivvõimsus, mida mõõdetakse volt-amprites (VA). Näivvõimsus on kogu võimsus, mis voolab läbi ahela, sealhulgas nii aktiiv- kui ka reaktiivvõimsus.

Kõrge reaktiivvõimsuse tase võib põhjustada pingekadu ja vähendada süsteemi efektiivsust. Seetõttu on oluline hallata reaktiivvõimsust, et tagada elektrisüsteemide stabiilsus ja tõhusus. Kompleksvõimsuse kontseptsioon aitab analüüsida ja optimeerida energiavooge vahelduvvooluahelates.