nimetavvorme

Nimetavvorme, ehk nimetav vorm (nominatiiv), on eestikeelse sõna käänete süsteemi põhivorm, mida kasutatakse sõnaraamatutes ja lause‑ või lauseoskuste mõistes sageli kui sõna alusvormi. Nimetav vorm on vorm, milles sõna esitatakse tehakse kindlaks ning mida sageli kasutatakse ühe sõna põhi- või esimesena tuletatava vormina. Sõnade puhul, mis esinevad lauses kui subjekti või predikaadina, on nimetav vorm tavaliselt siht- või alusvorm.

Nimetavvorme võib kohata eri sõnaliikides. Nimisõnadel on nimetav üleminek annetas, mis näitab asja märkamist ja subjekti rolli: koer magab, maja on suur. Taoliselt kohanduvad omadussõnad nimetavas lõpuvormis, kui nad täidavad omadussõnu lause peamise nimisõna ees: ilus maja; ilusad majad. Nimisõnad ja omadussõnad moodustavad nimetava vormi erinevates käänetes sõltuvalt arvust ja liigist, jättes nominatiivi vormi sageli nii dictionary formina kui ka lause alusena.

Nimetavvorme kasutatakse lause mõistmisel ning sõnaraamatutes esitatud võtmetähendusena. Sõnade ja lause moodustamisel on oluline eristada nimetav vormi teistest käänetest (genitiiv, osatiiv jne), kuna käänete õigesti kasutatud vormid näitavad lause tähendust ja grammik. Erandid ja ebaregulaarsed vormid esinevad nii nimedel kui ka teistel sõnaliikidel, kuid nimetav vorm jääb üldiselt põhipärasemaks ja tuletatava vormi lähtepunktiks.