niiskustasakaalu

Niiskustasakaal ehk niiskuse tasakaal kirjeldab olukorda, kus süsteemi niiskustase jääb ajas muutumatuks, kuna niiskuse lisandumine ja väljaviimine on tasakaalus. See mõiste kehtib nii õhu kui ka materjalide kontekstis ning sõltub temperatuurist, rõhust ja liikumisest.

Niiskustasakaal õhus tähendab, et veeauru osarõhk püsib antud temperatuuril ning suhteline õhuniiskus (RH) on stabiilne. RH näitab, kui suur osa õhu maksimaalsest veeaurust on täidetud. Kui temperatuur või õhuvood muutub, muutub ka niiskustasakaal ja kondenseerumise ning aurustumise tasakaal võib nihkuda. Kastepunkt on selle tasakaalu olulise näitajana sageli abiks; see on temperatuur, mille juures tahke või vedel vesi hakkab õhust kondenseeruma.

Materjalides tekib niiskustasakaal sorptsiooni ja desorptsiooni teel. Kui ümbritseva õhu RH muutub, imab või eraldab materjal niiskust, kuni selle niiskusesisaldus vastab materjali sorptsioonis isotermaalsetse tingimustele ja temperatuurile. Porised ja ehitusmaterjalid võivad tasakaalu tõttu paisuda või kahaneda, mis mõjutab ehitise struktuuri ning sisekliimat.

Mõõtmine ja modelleerimine hõlmab RH ja dew pointi jälgimist ning vajadusel niiskussisalduse ja voolude kirjeldamist sorptsiooni, desorptsiooni ning massiülekande seaduste abil. Modellide abil saab prognoosida, kuidas niiskustasakaal muutub erinevate tingimuste korral.

Rakendused hõlmavad ehitust ja arhitektuuri, puidutööstust, toiduainete säilitamist ja põllumajandust. Niiskustasakaal mõjutab kasutusmugavust, kondenseerumist, hallitustekohta ning materjalide eluea, ning selle eesmärk on tagada stabiilne ja tervislik keskkond.