neuromodulaatorid

Neuromodulaatorid on biokeemilised ained, mis muudavad neuronite funktsioneerimist, kuid ei põhjusta nende depolarisatsiooni ega hüperpolarisatsiooni. Need erinevad neurotransmitteritest selle poolest, et neuromodulaatorid toimivad laiemalt ja pikemaajaliselt, mõjutades paljusid neuroneid korraga. Nad võivad muuta retseptorite tundlikkust, sünaptilist ülekannet või mõjutada neuronite aktiivsust muul viisil.

Neuromodulaatorid sünteesitakse tavaliselt neuronites ja vabastatakse neuropeptiidide või teiste signaalimolekulide kujul. Nad võivad toimida nii presünaptilistele kui ka postsünaptilistele neuronitele ning ka teistele rakkudele ajus. Nende toimemehhanismid on mitmekesised ja võivad hõlmata G-valguga seotud retseptoreid, ioonikanaleid või teisi rakusiseseid signaaliteid.

Neuromodulaatorid mängivad olulist rolli erinevate füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside reguleerimisel, sealhulgas meeleolu, motivatsiooni, õppimise, mälu, valu, une ja isu kontrollimisel. Näiteks dopamiin, serotoniin, noradrenaliin ja atsetüülkoliin on tuntud neuromodulaatorid, millel on laialdased mõjud kesknärvisüsteemis. Nende tasakaaluhäired on seotud mitmete neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haigustega, nagu depressioon, ärevus ja Parkinsoni tõbi. Uuringud neuromodulaatorite kohta aitavad mõista aju keerukat tööd ja arendada uusi ravimeetodeid.