mitterepresentatiivsust

Mitte-representatiivsus, korduvalt nimetatud ka termi mitterepresentatiivsust aluseks olevaks nähtuseks, kirjeldab olukorda, kus uurimiseks kasutatud andmekogu ei peegelda piisavalt uuritava populatsiooni omadusi. Selline puudulik esindatus viib uuringu järelduste suurenenud kallutuseni ning tuleb arvesse võtta, kui soovitakse tulemusi laiemasse konteksti üldistada.

Mitte-representatiivsus võib ilmneda erinevates vormides. Sageli tuleneb see valest valimistruktuurist (valimisviga), katvusviga (valimisobjekt ei hõlma kogu populatsiooni olulisi rühmi), vastamatusest (mitte kõik kutsutud isikud vastavad), või mõõtmisvigadest (andmed ei kajasta tegelikke omadusi). Lisaks võivad vead seisneda ka ajas muutuvates omadustes või uuringu disainis.

Tagajärjed võivad olla olulised: hinnangud populatsiooni keskmistele või osakaaludele võivad olla kallutatud, seostugevad mudelid võivad anda väärad koefitsiendid ning uuringu väline kehtivus (external validity) võib olla piiratud. Avastamiseks kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid, näiteks populatsiooni tunnuste ja uuringu näitaja võrdlust, kaalumist, post-stratifikatsiooni või sobivusteni kaalude rakendamist ning tali- või püüdmise puudulikkuse analüüsi.

Mitte-representatiivsust püütakse ja vähendatakse läbi hoolika uuringuplaneerimise: juhuslik valimine, stratifikatsioon, üle- või alavõtmine, kõrvaldavad või vähendavad mittevastajate mõju ning sobivad kaalud või imputatsioonimeetodid. Uuringuid tuleb alati kontekstualiseerida ning kaaluda, milline on nende tulemuste üldistatavus.

Seosed ja terminid: representatiivsus, valimisviga, katvUSE, kaalumine, empiirilised järeldused.