koefitsiendid

Koefitsiendid on arvud, mis korrutatakse muutuja või muutujate avaldistega, et määrata nende kaudu suurus, suhe või mõju mudelites ja valemites. Nad võivad olla veel kontekstispetsiifilised ning esineda eri valdkondade mudelites, teaduslikes arvutustes ja inseneritegevuses.

Matemaatikas ja algebras on koefitsiendid polünoomides. Näiteks polünoomis a_n x^n + ... + a_1 x + a_0 on koefitsiendid a_n, ..., a_1 ning a_0. Kõrgeima astme muutujaga seotud koefitsient nimetatakse juhtkoefitsient. Konstantsed koefitsiendid on koefitsiendid, mis ei sisalda muutujat. Koefitsiendid võivad olla reaalarvud või keerukamad arvud ning neid leidub ja muudetakse termide lahtivõtmisel ja polünoomide korrutamisel.

Lineaarvõrrandite süsteemides moodustavad koefitsiendid maatriksi. Kui lahendada Ax = b, siis A sisaldab muutujate koefitsiente ning lahendus x peegeldab, kuidas muutujad omavahel seotud on. Maatriksina koefitsiendid võimaldavad kasutada lineaaralgebra tööriistu.

Statistikas ja andmeteaduses kasutatakse koefitsiente mudelite hindamiseks. Regressioonikoefitsient kirjeldab, kui palju sõltuv muutujus muutub teise muutuja ühe ühiku muutumise korral. Standardiseeritud koefitsiendid võimaldavad erinevate muutujate mõju võrreldavust.

Füüsikas ja tehnikas ilmnevad koefitsiendid omaduste kirjeldamisel, näiteks hõõrdumiskoefitsient μ, termiline laienemiskoefitsient α või takistuskoefitsient Cd. Need näitavad, kui tugevalt üks omadus mõjutab süsteemi.

Näide: polünoomil y = 3x^2 + 2x + 5 on koefitsiendid 3, 2 ja 5. Koefitsiendid aitavad kirjeldada ja arvutada vastavaid suhteid ning annavad mudelitele numerilise väljenduse.