mitteinfektsiooni

Mitteinfektsiooni on termin, mida kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus organismil esineb haiguse või sümptomite põletikulised või infektsiooniga seotud nähtused, kuid ei ole tuvastatav konkreetset nakkusetekitaja. See tähendab, et haiguslik protsess ei ole põhjustatud bakterite, viiruste, seente või teiste mikroorganismide otsesest tungimisest organismi. Selle asemel võivad sümptomid tuleneda muudetud immuunvastusest, autoimmuunreaktsioonidest või muude mitteinfektsiooniliste põhjuste tõttu.

Mitteinfektsiooni diagnoosimine võib olla keeruline, kuna spetsiifilisi mikrobioloogilisi tõendeid ei ole võimalik leida. Tavaliselt kasutatakse erinevaid uuringuid, nagu laboratoorsed vereanalüüsid, imaginguuringud ja kliiniline hindamine, et määrata haiguse olemust ning välistada nakkuslikud põhjused.

Mitteinfektsioossed haigused hõlmavad paljusid seisundeid, nagu autoimmuunhaigused (näiteks reumatoidsed põletikulised seisundid), allergilised reaktsioonid, kroonilised põletikulised demoodid ning muud põletikulised protsessid. Need haigused võivad mõjutada erinevaid kehaorganeid ja süsteeme ning nende ravi hõlmab sageli immuunsüsteemi modulatsiooni või põletiku vähendamist.

Mitteinfektsiooni käsitlus nõuab sageli multidistsiplinaarset lähenemist ning haigusseisundi põhjuse ja laadi kindlakstegemist, et määrata sobiv ravi. Kuna see seisund ei ole nakkuslik, ei vaja see tavaliselt nakkusohutuse meetmeid, kuid õige diagnoos on kriitiline tõhusaks raviks.