mitmekesistamisel

Mitmekesistamine tähendab mitmekesisuse suurendamist ja säilitamist süsteemi erinevates valdkondades, et parandada vastupanuvõimet, jätkusuutlikkust ja stabiilsust. See käsitleb nii ökoloogilisi kui ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte ning hõlmab erinevaid mehhanisme sõltuvalt kontekstist.

Valdkonnad, kus mitmekesistamist rakendatakse, hõlmavad näiteks ökosüsteemide ja looduskaitse kontekstis liikide ja elupaikade mitmekesistamist; põllumajanduses kultuuridevahelisi vaheldusi, erinevaid seemnevalikuid ja agroökosüsteemide loomist; majanduses toodete ja turgude ning tarneahelate mitmekesistamist; ning energiasektoris energiaallikate ja toodetavate toodete erinevust. Mitmekesistamine aitab vähendada sõltuvust ühest ressursist või tegevusest ja suurendab süsteemi kohanemisvõimet.

Mõju ja eelised peituvad suuremas vastupidavuses, paremates ökosüsteemiteenustes, riskide hajumises ja innovatsiooni soodustamises. Samuti võib mitmekesistamine parandada sotsiaalset kaasatust ja majanduslikku stabiilsust, luues uusi objekte, teadmisi ja oskusi. Ühtlasi kaasnevad väljakutsed, sealhulgas kulude algne suurenemine, teadmiste ja oskuste puudus, poliitika ja rahastamise killustatus ning koostöö nõudlikkus erinevate osapoolte vahel.

Rakendamine algab tavaliselt olukorra ülevaatuse ja eesmärkide seadmisega, järgneb erinevate alternatiivide kaardistamine, pilootprojektide elluviimine ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Näidetena võib mainida põllukultuuride segamini kasvatamist, agroökosüsteemide loomist, piirkondlike tööstuste ja teenuste mitmekesistamist ning erinevate energiavõimaluste kombineerimist. Mitmekesistamine on sageli osa kestliku arengu ning kliimakindlama majanduse või elukeskkonna edendamise strateegiat.