mikrovillidega

Mikrovillidega epiteel viitab epiteelrakkude apikaalsele pinnale, mis on kaetud mikrovillidega. Mikrovillid on väiksed, piklikud protrusionsed epiteeli pinnal ja moodustavad apikaalse brush border’i ehk harjapinna struktuuri. Mikrovillide sisemisel raamil on aktiinifilamentide võrk, mis on kinnitatud membraanile valkude, näiteks villin, fimbrin ja espin abil. Need struktuurid annavad mikrovillidele paindlikkuse ja suuremat stabiilsust.

Ladina- ja funktsionaalselt on mikrovillidega epiteel peamiselt enterotsüüdid peensooles ja neerude proximaarsetes tubulites, kus mikrovillid suurendavad pindala ja parandavad imendumist ning sekretsiooni. Mikrovillid moodustavad harjapinna, kus apikaalne membraani kohal asuvad ensüümid ja transportvahetusse kuuluvad valkude kompleksid.

Funktsioonid ja tähtsus on otseselt seotud pindala suurenemisega: mikrovillid suurendavad soolestikus toitaineid (närimatud süsivesikud, aminohapped, peptiidid ja rasvad) imenduva pindala märkimisväärselt ning kodifitseerivad osaliselt brush border’i ensüüme. Leitud on häiringuid, mis mõjutavad mikrovillide terviklikkust ja funktsiooni, näiteks tsüstiline fibrooslik haigus või mikrovillkõrgehaigused. Kliiniliselt oluline on ka tsöliakia, mis kahjustab brush border’i ja põhjustab malabsorptsiooni, ning mõningad haruldased haigused nagu mikrovillide inclusion haigus, mis kaasneb mikrovillide ja rakustruktuuride riketega.

Kokkuvõttes on mikrovillidega epiteel keskne selle pindala suurendamisel ja toitude ning teiste ainete imendumise optimeerimisel, ning see on läbivalt seotud nii füsioloogiliste kui ka patoloogiliste protsessidega.