aktiinifilamentide

Aktiinifilamentide on tsütoskeleti peamised polümerdunud kiud, mis koosnevad aktiini monomeeridest (G-aktiin) ja moodustavad F-aktiiniks nimetatavad kiud. Need kiud on dünaamilised ja ulatuvad läbi raku, pakkudes struktuurset tuge, kujundades raku kuju ning võimaldades rakulist liikumist ja sisemuse korraldust.

Aktiinifilamentide struktuur on üheksakõverdusega kahe spiraalselt keerduva heliksi kujund. Nad on polaarse loodusega, mille plussots (pluss) ja miinusots (miinus) näitavad erinevaid monomeeride lisamise ja eemaldamise suundi. Polümeratsioon kasutab ATPd; pärast monomeeri lisamist aktiini moleküül hüdrolüüsub ADP-ks. Kiud võivad läbida treadmillingu, kus monomeerid vahetuvad kiudi ääres. Kiudude dünaamiline rearrangement reguleerib rakulist plastilisust ja vastust keskkonnale.

Aktiinifilamentide reguleerimist teostab rikas valkude arsenaal: nucleation’i alustavad Arp2/3 kompleks ja forminid; monomeeride varuosade transport ja käitus toimub profiliniga ning thymosin-β4-ga; kiudude kasv ja stabiliseerimine on seotud CapZ (plusots) ja tropomoduliin (miinusots) kaitsega; lõhestamine ja reorganiseerimine on välja viinud cofliiniga. Kiudude ristühendused ja tugevdamine toimuvad alfa-actinini ja fimbrini/plastini poolt, mis annavad kiudude võrgu struktuuri.

Aktiinifilamentide oluline roll on rakkude kuju ja mehaaniline vastupidavus, tsütoplasmaatilised protsessid nagu endotsütoos ja endomembraanse liikumised, tsütoplasmaatiliste organellide paiknemine ning rakulised toimingud, sealhulgas lihasmotorika koos müosiiniga. Nad paiknevad peamiselt tsütoplasmades ja lihasrakkudes sarcomere esimeses õhematorus. Düsregulatsioon võib viia erinevatesse haigustesse, sealhulgas mõningatesse lihas- ja südamehaigustesse.