metallitaalid

Metallitaalid on elementide rühm, mis paikneb perioodilisustabelis metallide ja mitte-metallide vahel. Nad näitavad omaduste segu ning neil on pooljuhtlikkus, mis eristab neid nii metallidest kui ka mitte-metallidest. Üldiselt kuuluvad metallitaalide hulka boor (B), räni (Si), germanium (Ge), arseen (As), antimon (Sb) ja tellur (Te); mõnede allikate kohas lisatakse poloonium (Po).

Füüsikalised ja keemilised omadused: metallitaalid on tavaliselt halvasti või mõõdukalt juhivad elektrit ning nende juhtivus sõltub temperatuurist ja puhtusest. Nad moodustavad peamiselt kovalentseid sidemeid ning võivad oksüüdide kaudu näidata erinevaid happelis- või aluselisi omadusi. Näiteks nende oksüüdid võivad olla nii hapelised kui ka aluselisemad, sõltuvalt konkreetsest elemendist ja olukorrast.

Esinemine looduses: metallitaalid esinevad peamiselt mineraalides. Boor esineb boraatides ja teistes ühendites, räni rohkelt silikaatidena, germanium, arseen, antimon ja tellur leidub erinevates mineraalides. Poloonium on väga harva esinev ja tugevalt radioaktiivne.

Kasutused: peamised rakendused on pooljuhid ja elektroonika. Räni ja germanium on mikrokiipide ning diode ja transistoride alus. Boori ja teiste metallitaalide dopandid muundavad pooljuhtide elektrilist juhtivust. Telluril on mõnel optilisel ja termilisel materjalil kasutus, poloonium on peamiselt teaduslik, väga piiratud ja riskantse kasutusega raadioloogiline ühend.

Ohutus: mõned metallitaalid võivad olla toksilised või radioaktiivsed. Eriti ohtlikud on arseen, antimon, tellur ja poloonium ning nende ühendite käsitlemises tuleb järgida asjakohaseid ohutusnõudeid ja jäätmekäitlust.